Soome-ugri rahvakultuur
Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid
röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui venelased. Riigivõimu tugevnedes muutus maksukogumine osaks
riiklikust poliitikast. Püüd haarata võimalikult suuri alasid tõi kaasa teatud alade mitmekordse maksustamise
naaberriikide poolt.
56
Mitmekordse maksustamise all kannatas eriti inarisaamide ala, kus makse kogusid nii norralased ja Novgorodi
värvatud karjalased kui ka pirkalased ehk Teno jõeoru soomlased (birkarlid), kelle rootslased olid värvanud
maksukogujateks pärast seda, kui Rootsi kuningas Magnus Eriksson algatas 14. sajandil saamide alistamise.
Maksustajad pakkusid kaubaveo kindlustamist ja kaitset teiste maksukogujate eest. Maksu nimetati algul
,,kingituseks", hiljem lunarahaks ehk tollimaksuks. Koola poolsaarel olid maksukogujateks Novgorodi mehed. Koola
annaabi.ee 
