(24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
territooriumile. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel 3 km kaugusel Lihulast. Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp. Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19- 21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13-14kraadiga. Veestik Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp
annaabi.ee 
