Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda
-võrega vees lahustumatu Hapetega (nii mineraal- kui orgaanil hapetega) reageerib aeglaselt (kõige kergemini HNO3-ga) → soolad (InIII) nitraat ja sulfaat on vees väga hästi lahustuvad kristallained Veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt Halogeenidega: Cl2 ja Br2-ga taval. to-l I2-ga kuumutamisel S, Se, Te: sulatamisel koos lihtainetega hapnikuga otseselt → In2O3 sulfiide, seleniide ja telluriide kõiki 2, neist tavalisem In2S3 tüüpi Ei reageeri: N2, H2, NH3, B, C. Amfoteerne, lisaks hapetele reageerib ka leelistega: 2In + 6KOH + 6H2O → 2K3[In(OH)6] + 3H2 kaaliumheksahüdroksoindaat 3.5.1.2. Saamine tööstuses, toodang Toodetakse Pb-Zn- ja Sn – tööstuse jääkidest ja vaheproduktidest - sadestatakse H2SO4-ga - ekstraheeritakse korduvalt org. ainetega (sagedamini di-2- etüülheksüülfosforhappe lahusega petrooleumis)