Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted
amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning
vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali
kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk
sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust. Enamus saatjaid on
lühilaine ja ultralühilaine alas.[10]
Modulatsiooniviise on veelgi, näiteks faasmodulatsioon, impulsspikkusmodulatsioon ja nii
edasi, kuid kõige levinum on tänapäeval siiski sagedusmodulatsioon. [1]
Raadiosaatja on seade, mis muudab elektrienergia raadiosageduslikuks vahelduvvooluks,
mis kiirgab juhist antennist, maailmaruumi. Kui need maailmaruumi kiiratud lained
raadiolained, tabavad antenni, tekitavad need selles sama sagedusega kuid madalama
võimsusega vahelduvvoolu. Vastuvõtja omakorda eraldab sellest voolust kasuliku signaali.
[11]
Raadiosaatja (joonis 4) koosneb reeglina järgnevatest osadest:
annaabi.ee 
