Dünaamika, Kinemaatika
v2
Ringliikumisel arvutatakse kiirendust valemist: a= Arvestades kiiruse ja nurkkiiruse
r
vahelist seost saame teisi kujusid: a=ω²·r või a=v·ω.
Jõumomendiks (tähis-M) nimetatakse jõu ja jõuõla korrutist. Valem: M=F·d, ühik 1Nm,
kus d-on jõuõlg. Jõuõlg on lühim kaugus pöörlemiskeskpunktist kuni jõu mõjusirgeni.
(Tee ise joonis)
Impulssmomendiks (tähis-L) nimetatakse keha impulsi (p) ja pöörlemisraadiuse (r)
korrutist. Valem: L=p·r ehk( L=m·v·r=m·ω·r²), ühik 1kgm²/s². Looduses kehtib
impulssmomendi jäävuse seadus, mille tõttu pöörlemisraadiuse vähenedes keha
nurkkiirus suureneb ja vastupidi.
2. Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma
trajektoori muutes iga poolperioodi järel liikumise suuna vastupidiseks. Võnkumised
võivad olla: vaba-, sund- ja isevõnkumised.