laotusgeneraatori saab käivitada fikseeritud viitega pärast sondeerimisimpulsi väljasaatmist laotuse kiirus on reguleeritav saab ekraanile valikuliselt tuua vaid teatud osa kogu laotusest osal mõõteriistadest on võimalik nihutada sisendimpulsi algus kokku väljundimpulsi algusega ja saada viiteaeg kuvatuna ekraanil 10 Impulssmeetodi iseärasused Erinevalt muudest meetoditest võimaldab impulssmeetod määrata liini mõõtmise käigus üheaegselt mitut ebahomogeensust Liinile saadetud sondeeriv impulss peegeldub esimeselt kohatud ebahomogeensuselt osaliselt tagasi kuid järelejäänud osa impulsist liigub edasi Teise ebahomogeensuse olemasolul tekib veel üks peegeldunud impulss, kolmanda ebahomogeensuse korral kolmas impulss jne Selliselt saadud kujutis ekraanil võib anda liini täieliku impulsskarakteristiku
Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Survetugevuse katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. 1.5.4.1.3. Paindetugevus, Rp. Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele , mis töötavad paindele Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. Seega saavutatakse materjali vastupanu piir alumistes kiududes. 1.5.4.1.4. Tugevusnäitajate kaudne määramine. - impulssmeetod; Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. - resonantsmeetod Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see kokku langeb (resoneerib) omavõnkesagedusega. Sellist Kui betoonist proovikeha allutada vahelduvale külmutamisele- sulatamisele, siis moodustuvad 1.5.4.1.4.1 Pinnakõvadus Hardness
väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse
annaabi.ee 
