Füüsikaline maailmapilt
Laseris on aktiivaine
pandud kahe paralleelse peegli vahele, millest üks on osaliselt läbilaskev ja sellest tuleb
laserivalgus välja. Peegleid nimetatakse optiliseks resonaatoriks. Peeglid sunnivad
valgust aktiivainest läbi käima mitu korda ja see tagab elektronide täielikuma ja kiirema
vabastamise metastabiilselt nivoolt.
Laseri leiutasid Nikolai Bassov, Aleksander Prohhorov ja Charles Townes 1950-te lõpus
ja sais selle eest 1964.a. Nobeli füüsikapreemia. Tänapäeval on olemas nii
impulsslasereid kui pidevas reziimis töötavaid lasereid. Aktiivaineks kasutatakse nii
gaase, vedelikke kui tahkiseid.
Kasutatakse ka 4 nivoolist süsteemi.
Selle eeliseks on, et alumine laserkiirguse nivoo tühjeneb kogu aeg ja täidab põhinivood,
kust toimub ergastus (ergastus ja kiirgus on selgelt eristatud)
11.6.4. Röntgenikiirgus
Röntgenikiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille lainepikkus on
vahemikus 10-2 nm .....10 nm. Sellise kiirguse avastas 1895.a
annaabi.ee 
