Litosfäär
Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja
vulkaaniline materjal)
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked;
Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;
Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter.
Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise
suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad
deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes.
Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid.
Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse
nõlvaprotsessideks.
Varisemise korral langevad või veerevad kivimid nõlva jalami suhtes. Tekivad
rusukalded. Eelduseks on suur nõlvakalle ja murenemine.
Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat
lihkepinda.
Aeglased nõlvaprotsessid voolamine ja nihkumine erinevad eelnenuist. Voolamine
annaabi.ee 
