Moduleerimise eesmärk on: · võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud. · vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. · võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil). Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis. 14. ÜLESANNE vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuse kohta (õp annab) 15. ÜLESANNE magneti ja vooluga pooli kohta (õp annab)
Edasiseks töötlemiseks muudetakse diskreetsignaali üksikväärtuste (diskreetide) järjend enamasti diskreedihoidelülituse (ingl sample and hold) abil pidevaks astmeliseks (trepikujuliseks) signaaliks. Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis. Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel
kuju taastamiseks vastuvõtjas kasutatakse demodulaatorit Enamasti teostab mõlemat operatsiooni Modemi nimeline seade MÕISTE - Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutustele. • Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali sc(t)) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis • Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele (kande) sagedusele Moduleerimise eesmärgid: 1) Võimaldab edastada signaali m(t) kanalis mille sagedusomadused on piiratud 2) Vähendada edastatava signaali m(t) kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel
teest. Eelpoolkirjeldatud fotoelektrilist andurit saab kasutada ka fotoelektrilise impulss- asendiandurina mootori või töömasina võlli pöördenurga mõõtmiseks, kui loendada modulatsiooniketta pöördumisel tekkivate impulsside arvu. Omaette probleemiks selliste impulssasendiandurite korral on liikumissuuna määramine. Selleks tehakse impulssandurid kahekanalilistena (joonis 3.29.a), nii et need annavad teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud impulsse. Kahe impulsijada võrdlemisel määrab vastav loogikalülitus liikumissuuna (joonis 3.29.b). Joonis 3.29 Impulssasendianduril lisandub veel kolmas kanal, millelt saadakse modulatsiooniketta iga pöörde kohta üks indeksiimpulss. Seda impulssi kasutatakse anduri kalibreerimiseks lähteasendi suhtes. Fotoelektriline koodasendiandur (joonis 3.30) sarnaneb oma ehituselt fotoelektrilise impulssasendianduriga. Vahe on modulatsiooniketta ehituses.
annaabi.ee 
