Muusikaajalugu
11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni.
14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik.
Mitmehäälne muusika keskajal
· Burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl
· Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
· Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla
Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon.
Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks.
Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid:
Leoninus- 2-häälsed organumid
Perotinus- 3-4-häälsed organumid
Motett
Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal
on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega.
Gooti motett
I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal)
annaabi.ee 
