Eesti kunst 20. sajandi alguses
Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda.
Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust.
"Natüürmort aedviljadega" (1945) valmis eesti kunsti esitluseks Moskvas, Tretjakovi
Galeriis. Kitse inspireeris motiivi valikul populistlik "rikkaliku laua" teema, mis käibis
sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega
impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje
artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele
ajale iseloomulikult täidetud kontrastidega, tal tuli ennast võimude ees lakkamatult
tõestada, ent ta säilitas kriitilise suhte toimuvasse. 1949. aastal maalis ta huvist
abstraktsema kunsti vastu "Kompositsiooni lastud rebasega", mida tollal võis käsitleda
riigireetmisena. Kunstnike seas, kes ei leidnud endale nõukogulikult organiseeritud