Impressionism
Sibelius,
otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele,
programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste
väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve
ja muid kontrastseid elemente.
Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi
vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892. aastal valminud "Kullervo"-sümfooniat ilmusid
Debussy impressionistlikkust sisaldavad teosed keelpillikvartett ja helipoeem
"Fauni pärastlõuna."
Impressionism pole ajaliselt piiratud nähtus. Impressionism kujutab endast nii
loomingulise mõtte suunda kui ka printsiipi, mis pole oma tähtsust veel senini
kaotanud. Ent on loomulik, et pärast Teist maailmasõda erineb impressionism
küllaltki palju varasemast väljendusstiilist. Strukturaalne mõtlemine on tugevamini
juurdunud, selletõttu on muutunud isikupärasemaks ka väljendusvahendite varamu.