Giuseppe Verdi
Ent see
osutus siiski viimseks välisreisiks.
Kõrgest vanusest hoolimata püsis Verdi imposantne isiksus ikka veel muusikaavalikkuse
tähelepanu keskpunktis ning 1895. a. tegi Stuttgardi "Saksa Kirjastuse" direktor talle ettepaneku
mälestuste kirjapanemiseks, millest Verdi aga keeldus. Nii piirduvadki heliloojaga seotud
mälestused vaid 1879. a. dikteeritud eluloo ja poole sajandi kestel libretistidele, kirjastajaile,
lauljaile ja dirigentidele, teatridirektoreile ja impressaariotele, muusikuile ja
ühiskonnategelastele, sõpradele ja tuttavaile läkitatud kirjadega.
Sant' Agata oli auväärsele maestrole niihästi kõige kallim elukoht kui ka residents, kus ta
arvukaid külalisi vastu võttis. 1895. a. Sant' Agatas viibinud vene muusikakriitiku V. Korganovi
mälestustest kerkib lugeja ette luitunud tarade ja kollaste maisipõldude vahel laiuv aed ning
suure terrassiga kahekorruseline maja. Palazzo Verdi, nagu ümberkaudsed elanikud seda
hellitavalt nimetasid
annaabi.ee 
