Jean Sibelius
1900.Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule
pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs.
Sibelius maailma kõige halvem helilooja
Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. Marksistlik filosoof ja kriitilise
teooria isa Theodor Adorno nägi Sibeliust kui promiskuiteetset isiksust, kelle muusika rangus
olevat seotud suguelu askeediga. Niinimetatud impotentsist sai kahekümnendail aastail
omaette esteetiline kategooria, kultuurbolshevismi sünonüüm. Kummalisel kombel rakendas
Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli
kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der
musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi
Adorno, kes oli koos Schönbergi ja teiste intellektuaalidega sunnitud natsiajal Saksamaalt
annaabi.ee 
