Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
”, “Sellest küljest oleks see
film esimese järgu eksportfilmiks.”, “sest õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis
hoogu ja temperamenti, liikuvust ja effekti.”
1930. aasta maikuus pöördus Luts märgukirjaga haridusministri poole. Selles rääkis ta
vaatajate huvist omatoodangufilmide vastu, valuuta kinnistamisest massiliselt sisseveetavate
välisfilmide alla ja tegi ettepaneku asutada riiklik filmifond, mis importfilmide kõrgendatud
tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad.
Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult
kaalukate sündmuste jäädvustamist, rõhutas vajadust valmistada teadmisi populaariseerivaid
filme Eesti ajaloost, loodusest, geograafiast jm. Põhimõtteliselt ühtusid need ettepanekud
kõigi tollal Eesti filmitootmise ja –levi küsimuses sõnavõtnute soovitustega, mida edaspidi