Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
Juhtivateks
tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus.
Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr,
Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend
Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase
ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu
ekspordisadam.
Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid
Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.
Kultuuriline murrang
19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale
tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses
rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline
haritlaskond.