Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil
Näiteks loodusele- Euroopa Liit
toetab ulatuslikult Eesti maanteevõrgu arendamist ja ehitamist, mis toob kaasa
sõiduautoliikluse ja kaubavedude mahu kasvu. Autoliiklusega kaasneb mitmeid
keskkonnariske, mis mõjutavad ka inimese tervist, nt õhusaaste, müra jne. Toetuste juures
jäetakse veel mainimata, mille arvelt see raha tuleb. Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see
on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab.
Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9 miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit
krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni.
Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist.
Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu
tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga
annaabi.ee 
