Nimetu
astumisel, mistõttu on mujalt imporditud kaubad kohalikku tootmist sageli kõrvale
tõrjunud. Suurem osa imporditud kaubast tuleb Euroopa Liidust, kusjuures Soome,
Saksamaa ja Rootsi osakaalud on viimastel aastatel võrdsustunud, kuid varasematel
aegadel oli Soome osakaal kõige suurem. Kui sisseveetavate toidukaupade seas on
rohkelt kohalikku toodangut (nt mahlad, piimatooted), siis muude kaupade puhul
kipub domineerima mujalt Baltikumi toodud kaup.
Üheks peamiseks impordimaaks on ka Soome, kust imporditi 1981,1 miljoni euro
eest kaupu, mis teeb 14,4% Eesti impordist. Kaubavahetuse bilanss Soomega oli
2012. aastal esmakordselt peale 2008. aastat negatiivne, import ületas eksporti 161
miljoni euro võrra. Impordis Soomest domineerisid samad kaubarühmad kui Eesti
koguimpordis. Kui seadmete ja metalltoodete sissevedu kasvas aastaga veerandi
võrra, siis kütuseid osteti kümnendiku vähem sisse . Soome ise impordib aastas
kaupu kordades suuremas koguses, kui Eesti