isa liitus nendega hiljem). Ema teenis elatist lauljana erinevates teatrites. Sellel ajal oli Rossini jäetud ilma hooleta ning vanaema kasvatada, kellel oli poisi õpetamisega raskusi. Bolognas jäi Rossini lisaks vanaemale veel lihuniku hoole alla, sel ajal kui tema isa orkestris sarve mängis ja ema samas teatris laulis. Rossini õppis 3 aastat klavessiini mängu, tema õpetajaks oli kohalik meister Giuseppe Prinetti. Ta võeti Prinetti juurest ära, kuna Prinetti ei imponeerinud Rossinile ning Rossini hakkas sepa õpipoisiks. 10-aastaselt oli Rossini leidnud endale sobiva meistri Angelo Tesei, temalt õppis Rossini klaverit mängides noote lugema ja kirikusoolode jaoks ka piisavalt hästi laulma. 12-aastasena lõi G. Rossini ,,Sonata a quattro nr. 3" kahele viiulile, tsellole ja kontrabassile, mis haaras inimesi kaasa nooruslikkuse ja elurõõmuga. http://www.youtube.com/watch?v=hBoRaT0L3Ck 1805 oli hakanud oma isa jälgedes sarve
Mil viisil tekkis ja läks seejuures nii ruttu oma loojangule kogu Saksa rahvuslik liikumine, ühest küljest ja mil viisil niisuguse kuulmatu kiirusega tõusis kristlik-sotsiaalne partei, teisest küljest, - vaat´, mille üle hakkasin ma mõtlema, vaat´, mis muutus minu jaoks klassikaliseks probleemiks, mis vääris kõige sügavamat tundmaõppimist. Kui ma saabusin Viini, kuulus kogu minu sümpaatia tervenisti kogu Saksa rahvuslikule parteile. Minule ei imponeerinud, seda enam ei rõõmustanud mitte põrmugi nende käitumine, kes tulid Austria parlamenti üles üleskutsega "elagu Hochenzollernid", kuid mind rõõmustas väga ja sisendas kõige uhkemaid lootusi asjaolu, et Austria sakslased hakkasid end teadvustama ainult ajutiseks kogu Saksa riigi küljest ärarebitud rahva osana ja teatasid seda nüüd juba avalikult. Ma nägin, et ainsaks pääsemisteeks on see, et nüüd võtavad Austria sakslased sisse positsiooni kõikudes
annaabi.ee 
