Alkoholi mõju inimese organismile
(rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini,
noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine.
Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid.
Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus
langeb. Häiritakse ka postsünaptiliste retseptorite tegevustja närvierutuse modulatsioonimehhanisme.
Kõikide kirjeldatud muutuste tagajärjeks on alkoholi toime koguefekt kesknärvisüsteemi talituse pärssimise kujul. Seda
asjaolu tuleb rõhutada: alkohol mõkjub kesknärvisüsteemi terviiklikule, koordineeritud tegevusele ainult ja üksnes
pärssivalt. See efekt ilmeneb alates alkoholi väikestest annustest ja süveneb ning laiub proportsionaalselt alkoholi