Aprioorsus
ncar´e'l olnuks õigus matemaatilise induktsiooni osas, ei ole ta
andnud rahuldavat selgitust paradoksile, et lihtlabane tautoloogia-
kogum võib olla niivõrd huvitav ja niivõrd üllatav.
Tõene selgitus on väga lihtne. Loogika ja matemaatika võim
meid üllatada sõltub, nagu nende kasulikkuski, meie mõistuse pii-
ratusest. Olend, kelle intellekt oleks lõpmatult võimas, ei huvi-
tuks loogikast ega matemaatikast.6 Sest ta suudaks ühel pilgul
näha kõike, mida tema definitsioonid implitseerivad, ja järelikult
ei saaks loogilisest tuletusest iialgi teada midagi, millest ta juba
täiesti teadlik ei oleks. Ent meie intellekt ei ole sellel tasemel.
Me suudame oma definitsioonide järeldusist ühe pilguga kind-
laks teha ainult tibatillukese osa. Isegi nii lihtne tautoloogia nagu
`91 × 79 = 7189' jääb väljapoole meie vahetu taipamise piire.
Et end veenda, et `7189' on sünonüümne `91 × 79'-ga, peame
võtma appi arvutamise, mis on lihtsalt tautoloogilise teisenda-
mise protsess -- s
annaabi.ee 
