Kõnetegevuse psühholoogia
traumade tagajärjel.
Mittepatoloogilised hälbed normist: väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles.
Oluline on eakohasus siinkohal.
Kõne
Vahendite kui keeleüksuste kasutamine kõne!
Ehk kõne: keele kui vahendi kasutamise viis.
Kõneakt: mõtte kujunemine ja sõnastamine.
Kõne vormid: suuline, tajutava keeleüksuse mõestamne; siseküneline ; kirjalik (jaotuvad
liikideks) - ekspressiivne ja imperssiivne kõne.
Impressiivne sissepoole: mõistmine. Eksperssiivne väljapoole, teistele.
Sisekõne areneb privaatkõnest. Et see kaasneb lapse tegevusele jas ee on olulin, et laps
suudaks sõnastada seda, mida ta teeb. Et tasub ise kasvõi alguses kommenteerida tema
tegevist, et see ergutaks teda lõpuks ise ka välja ütlema, mida ta teeb ise.
Sisekõne erineb kirjlaku ja suulise kõne semantika/tähendus. Kirjakünes peas tähendus
olema konkreetne, kohe arusaadav, lihtsamini mõistetav