Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad
Räägib, kuidas
inimene on võõrandunud sellest vabast,loomulikust olemisest (enne oli võõrandumine
jumalast keskajal).
I.Kant saksa idealist (tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi
nähtamatut), huvitub ratsionalismist( puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on,
siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida). Kant
ka esialgu ratsionalist. Muutus toimub, kui loeb inglise imperistide teoseid John Locke ja
David Hugh (kõigepealt kogemus, siis mõistmine). Ainult kogemus tunnetuse piiriks,
metafüüsika muutub mõttetuks ehk Kant hakkab selles kahtlema. Tema ülesanne uurida
läbi kogu inimliku mõttestruktuuri, siis saab aru, kellel õigus, kas ratsionalistidel või
imperistidel või kummagil või õigus mõlemal või pole üldse õigus?
Puhta mõistuse kriitika on vaja kogemust, aga kõike ei saa haarata, nt vaimu : mõtlesin
nii, et aju ragises