Maitsetaimed
Aleksandria vallutasid ning põhja-aafriklased tungisid edasi Ibeeria poolsaarele,
hääbus vürtsikaubandus täielikult 400ks aastaks. [Renate Kissel, 2001, lk.9-10]
Alles ristisõdade algusega 11.sajandil algas uus õitseaeg maitseainete kaubanduses.
Sellele aitasid kaasa kloostrid, mille kindlaks osaks oli ürdiaed ning Karl Suur, kes
andis suure panuse ravimtaimede ja köögiürtide kasvatamisse. Oma võõrkeelse
korraldusega "Capitulare Caroli Magni de villis vel curtis imperialibus" pani ta paljud
inimesed neid taimi kasvatama. Uueks suureks vürtsilinnaks sai Veneetsia. [Renate
Kissel, 2001, lk.10-11]
Mõne aja pärast avastas Columbus Ameerika ning sealt saadi veelgi lisa senisele
vürtsilauale. Sõjad jätkusid ning ihaldusväärseimad saagikohad olid endiselt
Vürtsisaared ehk Molukid. 16.sajandil oli juhtivaks vürtsikauplejaks Portugal,
17.sajandil lisaks ka inglased ning hollandlased. Hollandlased, kes olid sel ajal