Spordiajaloo konspekt
ettevalmistust ning sõjalist meisterlikkust.
Alad: ratsutamine, maadlus, vehklemine, laskmine, loomulikud liikumisviisid, ja
suusatamine. Mängiti rahvamänge, 18. saj lõpul hakkasid levima laptuu ja kurnimäng.
Peeter I valitsusajal saavad populaarseks sõudmine, purjetamine ja uisutamine.
19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid,
kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati
spordivõistlusi.
1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi"
1860.a. sportmängude ring ,,Neeva"
1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi
1867.a. jahtklubi Moskvas
1868.a. tenniseklubi Peterburis
Algusaastatel võeti mõnedesse spordiklubidesse ainult aristokraate, osa spordiklubisid
võttis treenima ka keskklassi esindajaid. Tööliste spordiringid olid ,,mitteametlikud",
töölissport hakkas arenema 19. saj lõpul.