Vanaaeg
enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas
ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud).
1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri. 27 eKr kuulutas
vabariigi taastatuks ja andis senatile võimu, kahandas liikmeskonda 900-600, kuid juhtis
reaalselt riiki edasi kooskõlas senatiga. Jättis enda valitseda vastvallutatud provintsid, kus
enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised
provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja),
pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene
kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid
kollegiaalsed.
Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel
varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite
annaabi.ee 
