U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma mausoleume ja ehitisi kasutades kivimi nikerdamise ja uuristamise tehnoloogiaid. Kroonikad jutustavad, et kui Inca Pachacuti saabus koos oma vallutajatest armeega Altiplane regiooni, sattus ta vaimustusse Tiahuanaco varemetest ja Aymara kivimeistrite oskustest ning otsustas paljud nendest endaga kaasa võtta Cuzco imperaatorlike ehitiste ehitamiseks. Inkade ajal oli teada, et parimad kivimeistrid tulid just sellest regioonist. Eksimatu Inka arhitektuur kasutas kivi põhilise baasmaterjalina. Nende parimad ehitised on tehtud geomeetrilistest tahutud kiviblokkidest, mis klapivad kokku ilma igasuguse tsemendita. Iga bloki viimistlus oli tõenäoliselt väga raske, kuna sel ajal ei olnud Peruus vajalikke tööriistu ega raudpeitleid. Ainuke raske materjal, mida teati oli pronks
distsipliin oli armees langenud. Kindla ja ettevaatliku poliitikaga õnnestus Vespasianusel küllaltki ruttu impeeriumi uuesti kindlustada. Ülestõusud summutati. Karmikäelise kulude piiramisega ja maksude korrastamisega parandas imperaator rahanduse. Sõjaväeline distsipliin tõsteti uuesti jalule. Impeeeriumi piirid kindluststi. Ülestõus Juudamaal. Vespasianuse ajal alistati lõplikult Juudamaa, mis oli juba Nero ajal 66. a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu. Kui Vespasianus sai imperaatoriks, andis ta sõjaliste operatsioonide juhtimise oma pojale Titusele. Titus koondas Jeruusalema juurde värsked sõjaväed ja algas piiramist. Linna ümbritses kolmekordne müüriderõngas. Ta arvukas elanikkond kaitses end kangelaslikult. Kuid ümberpiiratute seas algas kohutav nälg ja seetõttu lõpuks õnnestus roomlastel vallutada linn. Jeruusalem hävitati (70. a. u.a.j.). Leekides hukkus ka ta kuulus tempel
annaabi.ee 
