Kunsti ajalugu
kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid
bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.).
Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj.,
teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille
seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga
Konstantinoopolis osaliselt säilinud imperaatoriloss (nn. Temphur-serai, 14.saj.), mille
alumise korruse moodustab võimas ümarkaarne arkaad, kahte ülemist korrust liigendavad aga
tihedalt asetatud suhteliselt laiad ümarkaarsed aknad. Seinad on laotud erivärviliste kivide
ridadena.
Bütsantsi arhitektuur on mõjutanud oma naabreid. Palju on bütsantsi päritolu
ehitismälestisi Kreekas, selged bütsantsi arhitektuuri tunnused on ka Gruusia, Armeenia ja
Balkani poolsaare ehitismälestistel
annaabi.ee 
