Rooma impeeriumi arhitektuur
Traditsioonid ei langenud
unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim.
Vitruviuse arvamuse järgi tema traktaadis (27-25 e. m. a.) koosneb arhitektuur kahest
kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest
suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on
seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka
impeeriumiajastul.
Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane
peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum,
kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad
paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega
poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja
loomulikkuse
annaabi.ee 
