Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks.
• 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate
Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide
Ühendnõukogu (TKÜN).
• 1988.a lõpp-Eesti poliitilisel maastikul oli välja kujunenud 3 arvestavat suunda:
Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mille
impeerimumeelsed jõud välistasid täielikult. Impeeriumeelsete jõudude meelest pidi kõik
jääma samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st,
pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsutamisõigust.
• 16.nov 1988-võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni
(iseseisvusdeklaratsioon), millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste
seaduste ja määruste suhtes.
• 1989