Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel
üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite
nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt
võimsaks muuta.
Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning
Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi
idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia
sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise
tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin
võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks.
Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis
kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis
üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate
annaabi.ee 
