Riik hakkas majandust reguleerim, loodi riiklikud aktsia seltsid. Eesti või,-liha,-muna eksport. Eestist kujunes välja tööstus riik, oli täiesti võrreldav Soomega Eesti välispoliitika oli rahvusvaheline tunnustus ja pääseda rahvaste liitu. Nõukogude riik oli esimene kes tunnustas Eesti iseseisvust, 190 suvel tunnustas Eestist Itaalia ja Portugala, Pärsia (Iraan), Kolumbia ja Paraguai ei tunnustanud selle tõttu et oli väike ja suur Venemaa oli kõrval, suur riigid ei tahtnud vene impeerimumi lõhkuda. 1921 tunnustavad meid Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Kõige hiljem tunnustas meid usa 1928. Rahvaste liitu võeti 1921. septembri. Eesti välispoliitika ülesannted oli Eesti julgeoleku kindlustamine, üritai luua sõpralikumad suhtes Venemaaga. Suure balti liidu loomine ( Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), Soome lages kohe välja, pigem kuulub Skandinaavia riikide hulka, Soome pooldas Saksamaad. Aktiivne osalemine rahvaste liidus, üritati sõlmida lepingut Rootsi ja poolag
ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 1956a võttis Israel osa suurbritannia ja prantsusmaa agressioonist egiptuse vastu. Egiptuses oli natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere 1952 a kukutanud monarhia. Võim koondus Gamal Abdel Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada Araabia sotsialismi ja ühendada kõik araabia maad. Selleks hakkas ta koostööd tegema Nõukogude Liiduga. Briti väed lahkusid varem Briti impeerimumi alla kuulunud Egiptusest. 1956a natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Et läbirääkimised lahendust ei toonud otsustasid London ja Pariis sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti suessi tsoon. Isreali väed aga vallutuasid kiiresti Siinai ps. Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes Prantslaste ja Inglaste jaoks lüüasaamisega. USA ja N. Liidu survel tuli agressoril järele anda ja tuli oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus nüüd kõigi