üksmeelel, et tektiidid tekivad impaktsündmuste tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud impaktstruktuure, mida saab tektiitidega seostada. Näiteks moldaviidid on tekkinud Saksamaal asuva Riesi kraatri tekkega samaaegselt. Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indo-Hiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud. Tektiidiväljadel paiknevates riikides, näiteks Tsehhis, müüakse turistidele tektiite, kuid tuleb arvestada sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides. Fulguriit Fulguriidid (sõna tuleb ladina keelest fulgur tähendab välgunoolt)on looduslikud õõnsad porgandikujulised
Nõo kohal ulatub katvate Kvaternaari ladestu setete paksus 20...30 meetrini. Nõost kaugemal tänapäevase merepõhja reljeefis olulisi pinnavorme, mida võiks Neugrundi struktuuriga siduda, ei ole täheldatu, kuid aluspõhjakivimites fikseeriti muutusi, mis viitavad seostele struktuuriga. () 9 Meteoriidikraatri avastuse kinnitamine Otsustades Neugrundi struktuuri kuju ja löögimoonde (sokimetamorfismi) ilmingute järgi, on siin tegu impaktstruktuuriga- tõenäolise meteoriidikraatriga. Kivimites on avastatud ka löögikoonuseid meenutavat lõhelisust ning mineraalseid muutusi. () Aastail 1998- 1999 korraldas Eesti Geoloogiateenistus koostöös Eesti Meremuuseumiga uurimislaeval "Mare" kuus ekspeditsiooni Neugrundi impaktstruktuuri piirkonda, mille käigus toodi meresügavusest kivimiproovid, mis tõestasid struktuuri meteoriitset päritolu. Sukeldumistega selgitati ka kraatri ehituse üksikasju. Näiteks leiti, et kraatri lähedal
annaabi.ee 
