ONOMASTIKA ARVESTUS
pool tänaseni muutnud.
7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti
isikunimede uurimine.
Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada,
saab ainult oletada. Eduard Roos (tuntud nimeuurija) on jaganud eestlaste eesnimed nelja ajajärku:
muistsed isikunimed (13.–16.saj, kuni reformatsioonini)
- lihttüved: *Lembi, *Meeli, *Toivo, *Valdo
- tuletised: *Meelitu, *Imotu, Tõivotu
- liitsõnad: *Igameele, *Tõivelembi, *Meelevilja, *Ihalembi
- hiljem ka kombineeritud kristlike nimedega kombineeritult (nt lisanimena Mattias Ylmewalde)
Nimede teemad: loodus, inimese omadused, abstraktmõisted, vähe sõjakaid nimesid.
Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi.
Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates