Füsioloogia
lihaspingutuste algul nähtub paljude motoorsete ühikute sünkroonne impulsatsioon.
Väsimusel avaldub see nn väsimutreemonina. Võimsate
lihaspingutuste algul tagab teatud arvu motoorsete ühikute talitlutse lühiajaline sünkronisatsioon
lihaspinge kiire kasvu (suure jõugradiendi). Viimane ei sõltu ainult sünkronisatsioonist, vaid
ka aktiivsete motoorsete ühikute arvust ja nende impulseerimissagedusest.
Lihastevaheline koordinatsioon imneb: * Sünergislihaste (koostoimelihste) adekvaatses valikus;
*Antagonistlihaste (vastandtoimelihaste) mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste
aktiivuse optimaalses tõusus. Lihastevaheline koordinatsioon realiseerub sünergist- ja
antagonistlihaste -motoneuronite talitluse retsiprooksete suhete e retsiprookse innervatsiooni alusel.
Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: