Paikneb kõhuõõnes. Tema ülesanne on vere puhastamine võõrastest elimentidest ja surnud rakudest. - Olulise tööt teostab ka lümfisüsteem, mis on kaitserakude (lümfotsüütide) kandja. Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa. Need teostavad kaitsefunktsioone (filtrid), säilitavad lümfotsüüte ja fagotsüüte ehk õgirakke (organiiismi enesekaitserakud, söövad ohtlikud organismid ära). Lümfsõlmed kujundavad immuunreaktsiooni ja vastutavad immuunvastutuse eest. Immunvastus reaktsioon võõra aine/organismi struktuurile (antigeen) , mida teostavad lümfotsüütid. IS hoiab ära organismi infektsioonidest mitmel astmel. Kõige lihtsam kaitsejoon on füüsilised barjäärid, need väldivad infektsiooni (viiruseid ja baktereid) sattumist organismisse. Juhul, kui võõrkeha tungib barjääridest läbi, aktiveerub kaasasündinud immuunsüsteem. Kui selline kaitse ei tööta, siis järgmiseks astmeks on omandatud immuunsus.
toksiinidega tugevamini ning märgistavad baktereid paremini makrofaagide jaoks. Mälurakud tekkivad ka T-rakkudest. Peale haigustekitajaga kohtumist hakkavad nad kiiresti jagunema ja valmistuvad tööks. Umbes nädala jooksul muutuvad mõned abistaja-T-rakud mälu-T- rakkudeks. Uuesti kohtudes samade haigustekitajatega saavad nad kohe tööle asuda. Enda reguleerimiseks kasutab immuunsüsteem molekule ja rakke, mille ülesandeks on immuunvastutuse pärssimine. Üks rakk, kes sellega tegeleb on reguleerija-T-rakk. Immuunsüsteem mitte ainult ei vaigista immuunvastutust vaid ka ennetab mittevajaliku vastuse kujunemist. Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist. Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks
annaabi.ee 
