Viirused
Polüomaviirus
Struktuur.
Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK.
Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed.
Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne.
Epidemioloogia.
Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust. Tavaliselt ollakse infitseeritud 15 eluaastaks. Levik ilmselt respiratoorselt.
Latentne infektsioon reaktiveerub immuunsupressioonil: AIDS, transplantatsioon, rasedus. 10% AIDSi-patsientidest saab PML-i,
see on fataalne 90% juhtudest.
Ülemaailmne, sesoonsuseta.
Replikatsioon.
Genoom jaguneb varaseks, hiliseks, mittekodeerivateks regioonideks. Varane regioon ühel ahelal kodeerib T-valke
(transformatsiooni-), hiline regioon teisel ahelal kolme viiruse kapsiidivalku VP1, VP2, VP3. Mittekodeerivas regioonis on DNA
replikatsiooni alguspunkt, transkriptsiooni kontrolljärjestused varaste ja hiliste geenide jaoks.
annaabi.ee 
