tüümuses). Iga võõras valk – antigeen – kutsub organismis esile immuunvastuse, sünteesitakse talle vastav antikeha. See protsess on aeglane. Esmalt võitlevad mittespetsiifilised kaitsesüsteemid (fagotsüüdid). Ehk eristatakse lisaks: * kaasasündinud – ei ole mälu, esmane mittespetsiifiline vastus. Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi
(tuumade jagunemisele ei järgne tsütokineesi) hatustiku – süntsütiotrofoblasti. See sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad emakaseina implanteeruda). Ülejäänud trofoblast säilitab põiekese seinas ühekihilisena rakulise ehituse ja kannab nimetust tsütotrofoblast. Koorion on loote panus plantsenta moodustamisse. Ta toodab ka hormoone, mis ei lase ema organismil embrüot eemale tõugata (endokriin ja immuunorgan). Samuti stimuleerib see emakaseinu moodustama emapoolse osa platsentast – detsiidua. Allantois, rebukott ja amnion saadakse enamasti embrüoblasti rakkudest. Platsenta kaudu saab embrüo emalt hapniku ja toitaineid, samuti saab ta vabaneda jääkainetest. EMT (epiteliaal-mesenhümaalne üleminek) on epiblasti rakkude läbiminek ürgjutist, neist saavad nii mesodermi rakud (ka mesenhümaalne kude).
annaabi.ee 
