immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme
immuunsus (ld. immunis -- vaba millestki) -- tõvekindlus. Esialgselt vastuvõtliku organismi poolt aktiivselt või passiivselt omandatud spetsiifiline kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund antigeensete ühendite, sealhulgas parasiitide vastu. Immuunsuse aluseks on organismi võime eristada kehaomaseid ja kehavõõraid ühendeid ning valmistada viimaste vastu antikehi (humoraalne immuunsus) või spetsiifiliselt reageerivaid lümfotsüüte. Kontakt parasiitidega jätab jälje immunoloogilisse mälusse, mis võimaldab organismil uue kontakti korral väga kiiresti reageerida. Immuunsust jagatakse mitmeteks erivormideks naga: primaarne ja sekundaarne immuunsus, antiparasiitne ja antitoksiline immuunsus, absoluutne ja partsiaalne immuunsus, premunitsioon, barjäärimmuunsus. indiferentsed interaktsioonid (ld. indifferens -- ükskõikne, loid; interaktsioon). Ükskõiksed vastastikused toimed liikide vahel, kumbki partneritest ei kahjusta ega soodusta teineteist. Vt
annaabi.ee 
