Kordamine füsioloogia eksamiks
2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises
ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3
kPa. Vereplasma valgud:
a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned
ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne
b) organismide kaitsereaktsioonid- suur osa antikehadest on immunoglobiinid.
c) osa vere puhversüsteemidest- aminohappe aluselise ja happelise rõhma töttu võimelised reageerima nii happe
kui ka alusega
d) neist oleneb vere viskoossus ja onka valgu reserviks.
Madalmolekulaarsed ained määravad vere osm rõhu. Nt glükoos, piimhape, AH’d, rashapped, Na+ ja Cl- aga ka
HCO3 ja Ca2+.
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest.
Verelibled/vererakud/hemotsüüdid
annaabi.ee 
