Laboris saab määrata vereanalüüsist viirusevastaseid antikehi ja antigeeni Inimesel on tuvastatud 8 tüüpi herpesviirust: HSV 1 ja HSV 2 on väga sarnased: nad on 50 % ulatuses DNA- homoloogid. Antigeeni uurimiseks kasutatakse analüüsimeetodiks: a) immuunflurestsentsuuring (IF) b) ensüümimmuunmeetod (EIA) Antikehade uurimiseks kasutatakse analüüsimeetodiks: a) ensüüm-immuunsorptsioonimeetod (ELSA) b) kemoluminesents meetod analüsaatoril (IMMULITE) RAVIMINE Herpes viirust ravitakse (huuleohatist, suguelundite ohatist, vöötohatist) viirusevastaste ravimitega, levinum on atsükloviir. Ravimid on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm: huuleohatise puhul kreem, korduva ohatise puhul tabletid. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse ravimit veeni. Kasutatakse kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, kuid siiski pole
antikehad tekivad juba 1 nädal peale nakatumist. IgA antikehad püsivad veres 2-4 kuud, IgM antikehad 6 kuud kuni üks aasta. IgG antikehad tekivad umbes nädal peale haigestumist ja püsivad aastaid. Positiivne IgM antikehade leid osutab värskele nakkusele. Positiivne IgG antikehade leid on varasema nakkuse tunnus. IgA antikehade leid on värske nakatumise või haiguse ägenemise tunnuseks. Kasutusel on ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA) või kemiluminestsentsmeetod analüsaatoril IMMULITE. MOLEKULAARSED MEETODID. Kasutatakse RFLP- PCR Toxoplasma gondii virulentse tüüp I määramiseks. Amöbiaas HAIGUSTEKITAJA on Entamoeba histolytica. Jämesooles lokaliseeruv verise diarröaga kulgev parasitaarne haigus. Reservuaariks on haigestunud inimene, kes ööpäevas eritab ligi 45 milj tsüsti. Keskmine ID (infektsioosne doos ) on ∼1000 tsüsti. Võib põhjustada ekstraintestinaalseid vorme, näiteks kopsu-, aju-, maksaabstsesse, peritoniiti, perikardiiti jne. Uuritav materjal
annaabi.ee 
