TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
Keeruliseks muutus lugu, kui maahaldjale oli lubatud mingi ohver, aga seda ei sooritatud
määratud ajal. Siis võis tallu tulev võõras ise ohvri anda, ja viibinud talus kolm ööd, võtta haldja
endaga kaasa. Haldja ära viimist sai takistada lapsi ohverdades, kas või enneaegselt sündinud
lapsi. Lapsest sai maahaldjas ja endine leppis sellega (Masing 1998:125-126).
Ka suurtel kividel (ohvrikividel) usuti olevat oma haldjad. Soome rahval on selline Immosen
iso kivi (eesti k Immose suur kivi) Jäänisjärve rannal. Enne külvi viidi haldjale ivi. Naised viisid
ka piima, lehmakarvu ja villu. Raskete haiguste puhul toodi kivile puupakust või riietest tehtud
haige kuju. Tunti ka naispreestreid, kes ohvritalitusi läbi viisid ja haldja tahtmist vahendasid
(Masing 1998:133).
29
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud