Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine
olevat vaba N, mis talvega oleks leostunud. Kevadel hakkaksid nad
konkureerima teiste bakterite poolt tarbiva lämmastiku pärast.
Põhu lagundamise kiirendamiseks ja saagi võimaliku vähenemise ärahoidmiseks
tuleks iga tonni põhu kohta mulda viia 5-10 kg N. Kõige parem on põhule lisada 1
ha kohta 100 kg ammooniumnitraati. Sellega saab põld ~35-35 kg N.
Põhku võib kasutada ka lämmastiku kinnihoidmiseks. Selleks küntakse põhk
mulda, kus ta seob endaga lämmastikku (immobilisatstioon).
SAPROPEEL JA MEREADRU VÄETISENA
SAPROPEEL
Sapropeel e. järvemuda on mageveejärvede põhja ladestunud loomsete ja
taimsete organismide jäänustest bakterite kaasabil moodustunud sültjas aine.
Selle varud on Eestis väga suured - 1,2 miljardit tonni.
Sapropeel on hea väärtuslik orgaaniline väetis, kuid seda on raske kätte saada,
mistõttu saab seda kasutada suhteliselt paikselt.
MEREADRU
Merelt kaldale uhatud põisadru (Fucus vesikulosus) on kasutusel väikesaartel.