Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)
kastani puitu. Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja
allegoorilised ning ajaloolised isikud.
Mahutav mööbel oli paigutatud piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et ka
renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhitektuurne element (sambad,
pilastrid, karniisid jne.), oli paljudel puhkudel tegu tõelise "sisearhitektuuriga".
Veel 15.-16. sajandi jooksul käsitleti möbblit (mobilia) kogu muu varaga (immobilia) koos.
Õigupoolest oligi mööbel enamasti nii raske ja kapitaalne, et sel mobiilsust eriti olla ei
saanud. Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16. sajandist
eeskujusid laialt levinud trükitud ornamendi- ehk mustriraamatud. Nende publitseerimise
suurimad keskused olid tegelikult Saksamaal - Augsburgis ja Nürnbergis, ühed varasemad
mööblikavandeid pakkuvad vaselõiked on pärit Peter Flötnerilt 1530. aastaist. Seni lähtuti