GERONTOLOOGIA
Tabel)
Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed
haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed
paralüüsid.
Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda.
Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti
arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases
immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb
glükoosidolerantsus (võime hoida veresuhkru taset normaalsena), häirub organismi lämmastiku ja
kaltsiumitasakaal, väheneb ringleva vere hulk ja organism muutub ravimite kõrvaltoimeile
vastuvõtlikumaks.
Soolte ja kusepõie funktsiooni häired põhjustavad obstipatsiooni ning kuseteede infektsioone.
Hingamisfunktsiooni halvenemisest suureneb oluliselt risk haigestuda pseumooniasse.
annaabi.ee 
