Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti" Relvarahu, Esimese maailmasõja lõpp Põhiseaduse 18. parandus (keeluseadus) Versailles' rahuleping Verised rahutused (Chicagos jm) Põhiseaduse 19.parandus (naiste valimisõigus) Warren G.Hardingi valimine USA presidendiks M. Palmeri massihaarangud Washingtoni konverents Hardingi surm, Calvin Coolidge'i saamine USA presidendiks Coolidge'i valimine USA presidendiks Immigratsiooniseaduse vaastuvõtmine Suurim liikmete arv Ku Klux Khanis FBI asutamine Kohus John T. Scopsi üle Sacco ja Vanzetti surm elektritoolil Charles Linberghi üksiklen üle Atlandi Herbert C. Hooveri valimine USA presidendiks Börsikrahh, suure majanduskriisi algus Franklin D. Roosvelti valimine USA presidendiks Uue kursi poliitika algus Keeluseaduse lõpp Uue kursi poliitika jätk Sotsiaalkindlustusseaduse vastuvõtmine Ülemkohtu vastuseis uue kursi poliitikale, mitmete agentuuride sulgemine
kvoodi suhet ). Näiteks Rootsi- 9,561; Norra- 6,453; Saksamaa- 51,227; Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa -34,007; Eesti- 124; Soome- 170; Leedu- 344. Seevastu Hiinal, Jaapanil, Indial kõigest 100. Viimane oli kehtestatud 1924. aasta seadusega miinimumkvoodiks. Sõjajärgseil aastakümneil jäid Ühendriigid rahvuskvootide määramise juurde kindlaks. Näiteks 1952. aastal vastu võetud McCarran- Walteri immigratsiooniseaduse pooldajad väitsid, et kvootide lõdvemale laskmine võib tuua USA-sse tohutul hulgal Ida-Euroopa sotsialismimaade teisitimõtlejaid ja see võib kahjustada Ühendriikide demokraatiat. Seadus siiski lükati president Turmani poolt tagasi. 1965. aastal asendati rahvuskvoodid Kongressis poolkerakvootidega ning eelise said USA kodanike sugulased, sammuti need immigrandid, kellele kutseoskuste järele oli USA-s nõudlus
annaabi.ee 
