Vabadussõja kindralid ja admiralid
sai J. Pitka partei 20 000 häält ja 4 saadikokohta Riigikokku. Kuid erkonna juhti
riigikogulaste hulgas ei olnud, kuna oma valimisringkonnas Petserimaal oli
eruadmiral läni kukkunud.
See solvas Pitkat hingepõhjani ja ta lahkus 1924.aasta märtsis kogu perega Eestist
( poeg August-Andreas jäi Eestisse, vanem poeg John oli selleks ajaks autoõnnetusel
hukunud ). Sõideti koos tütar Linda abikaasa Aleksander Pääreni ja veel tosinajao
tuttavatega.
Kanadas saadeti ümberasujad immigratsiooniameti poolt läänerannikule, Vaikse
ookeani kaldal olevasse Briti Kolumbia provintsi, Stuarti järve äärde, kus J. Pitka sai
260 hektarit maad, ta väimees A. Päären aga 93 hektarit. Maa eest tuli maksta alle 15
aasta pärast. J. Pitka ehitas siia 7- toalise palkmaja; katsetas piimakarja- ja
lambakasvatamisega ning viljadega, ehitas saeveski, kuid kõik see ei toonud oodatud
majanduslikku tulu.
1929. aastal määrati Eesti valitsuse poolt J. Pitkale pension ja eruadmiral otsustas
1930