Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud
18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku
30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle,
suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud.
2
Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi-
Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see
alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine
liikumine – vene vanausuliste immigratsioon Baltikumi. Baltikumi Venemaa koosseisu
lülitamisega 18. sajandi algul algas migratsioonietapp.
Stiihilist migratsiooniliikumist soodustas protestantliku kultuurimaastiku kujunemine uue