Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
usuteaduskonna) vene keel ja kogu ülikooli elu allutati senisest märksa jäigemalt riigivõimu
ettekirjutustele. Saksa ülikoolist vene ülikooliks muutumine avas uksi ka vaesematele
eestlastele.
• Üliõpilaspere vaesem osa, kuhu kuulusid ennekõike eestlased, oli sageli
sunnitud õppimise katkestama aineliste võimaluste puudumise tõttu. XIX–XX sajandi
vahetusel immatrikuleerituist lõpetas diplomi saamisega kolmandik.
• Suurima ulatusega toimus spetsialistide ettevalmistamine tsaariaegses Tartu
ülikoolis XX sajandi algul. Enne I maailmasõda lähenes üliõpilaste arv 3000le, kusjuures
iga kaheksas kuni kümnes oli eestlane.