Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,Lutheri jaoks on kuri midagi palju rohkemat kui jõud, mis haarab kogu inimkonda. See on
niihästi isikulise tahte tulemus kui ka selle valitsusala, mis ei haara ainult üksikisikut, vaid kogu
inimkonna ühendatud tahet; see on inimülene tahe, mis on suunatud Jumala vastu, seesugune,
millel on omaenese eksistents." (ibid)
Siin näeme sarnasusi Jungi vaadetega. Erinevalt Lutherist aga, kes nägi kurja äärmiselt
tugevasti toimivana ka siinpoolses maailmas, eitab Jung kurja immanentsust. Meile lihtsalt
näivad osad asjad heade või kurjadena, ilma et meil tegelikult nende olemusest aimu oleks.
Lutheri jaoks aga oli kurja näol tegemist reaalsusega, mida ta ,,omal nahal" palju kogenud oli.
Nii rõhutab ta kuradi väe võimsust ja koledust.
,,Ükskõik, millisest küljest seda ka vaadata, kurat on selle maailma prints" ning ,,Jumala armust
olen ma õppinud Saatana kohta paljugi" (ALTHAUS 1989: 164)
Luther võtab kuradit palju tõsisemalt, kui seda tehti keskajal.